Lõpuks ometi mõtlesin, et kirjutaks midagi positiivset siia. Paljud inimesed arvavad, et on meist paremad... ahh teate mida? Te käite vetsus pissil ja kakkal nagu kõik teised inimesed. Ma ei saa siiani aru tegelt, miks on maailmas nii palju vihkamist ja kurbust? See on nii ebaloogiline nagu sa ei märkakski ilusat loodust ja kõike head elus. Sa ei pane tähele kõike seda headust ja ilu. Maailm on ilus ja tore, kuigi mõned inimesed võiksid ära kaduda. Alustame tšikkidest, kes ei oska enda elu elada ja peavad selleks teiste elu rikkuma. Miks nad teevad nii... ma ei tea. Mina sean endale eesmärke, unistusi ja ma pingutan, et hakkama saada. Nagu ma pidevalt oma piltidele pealkirjaks kirjutan siis kirjutan siia kah. Elu on väärt elamist, mis ka ei juhtuks, alla ei tohi anda!! Ma ei kirjutaks sellest, kui ma ise ei võitleks, aga minu seisuntit arvestades siis ega eriti vahet pole, aga ma võitlen ikkagi ja mine sa tea, äkki ühel päeval ma võidan ja minust saab jälle see sama rõõmus ja tore tüdruk, kes ma kunagi ammu olin. Tõesti loodan, et minuga saab kõik korda ja ma naeratan, sest vahet pole kui raskeks elu muutub, kui palju ma ka haiget ei saaks, kui väga ma surra või kaduda ei tahaks, aga ma tean üht. Elu on ilus kui seda õige pilguga vaatata.
Paljude inimeste jaoks on nende päästjateks bändid, muusikud, kirjanikud jpt. Minu jaoks on väljamõeldud tegelased, sest nemad õpetavad rohkem kui tava inimesed kokku. Avatar, Viimane õhutaltsutaja, seal oli üks tegelane nimega onu Airoh ja ta ütles Aangile, et alati pole tunneli lõpus valgust näha, aga kui sa liigud edasi, leiad end paremast paigast. See on lause mida ma ei unusta kunagi.
Seniks jälle kõik!!!
Olge positiivsed!!!
SAJONARA!!!!!!!
No comments:
Post a Comment