Jaanipäevast :)

Pole siia siis enam ammu kirjutanud. Pole lihtsalt aega ja viitsimist olnud :)
Jaanipäeval käisin Pikassillas... jummala võimas pidu oli ikka :) Sain uusi sõpru juurde, nende seast enam kahjuks või õnneks ühega ei räägi, sest ta ütles mulle midagi väga julma. Tegelt ta just mulle seda ei ütlend, aga siiski... see oli solvav enam lihtsalt ei taha taga rääkida. Ühega räägin siiamaani, meist on isegi sõbrad saanud, vahest isegi rohkem kui sõbrad. :) Ta on lihtsalt nii nunnu ja armas ja hooliv. Ma pole siiani ühtegi teist sellist poissi kohanud. :) Koguaeg kui talle mõtlen siis kõhus oleksid nagu liblikad, me erineme nagu öö ja päev, aga armastuses pole sellel tähtsust.
Käisin taga eile peol, pidu oli tore ja puha, aga tagasi tulles suutsin jala ära nikastada. Alguses valus ei olnud, aga nüüd on küll päris valus. Kannale toetuda õieti ei saagi... nii valus on lihtsalt, aga loodan et homseks on juba parem. Rohkem ei teagi mida siia kirjutada. Sellega mu seekordne postitus ka lõppeb... :)

Ma see kord loodan, et järgmise postitusega ei lähe nii kaua aega...
Aga seniks...
Tsauka, kallikesed :*

Minu ime tore super elu...

Põhjus miks ma siia kirjutan siis jälle on see, et varsti on suvevaheaeg. ja kohe üldse ei suuda seda ära ootata :D võiks juba rutem tulla :)

Muidugi mul on ka paar head uudist ehk siis halba tegelikult... esmaspäev tuleb super, sest mul ei ole raha ja süüa ka ei saa. Teisipäev tuleb veel võimsam, sest siis ma lähen ja tulen jala kooli. Muidugi suutsin ka vahepeal vanema õega tülli minna ja olin eelmine nädalavahetus üldse maal vanaema juures. Nii hea ja rahulik oli olla... no vähemalt nii kaua kuni tädi lapsed tulid ukse taha tampima et nad sisse laseksin ja nad suutsuid mul kõrvaklapid ka pihta panna. Neil ema peab mulle kümme euri maksma.

Mulle meeldib ikka joonistada, ma isegi hakkasin käe peale joonistama, aga sellest ei tulnud midagi välja :D Ma kirjutasin käe peale ühe tähtsa lause isegi mida ma gavatsen ka jälgida. See lause oli "never give up".

Rohkem polegi nagu midagi...
Järgmise korrani siis,
aga seniks...
TSAUKA :)

Natuke minu mõtetest :)

Pole siis siia enam ammu kirjutanud. Nagu näha siis on mul käed, jalad tööd täis olnud, sest päeva otsa hoian vennat ja siis olen ni väsinud, et õhtul ei jõua netti kah.
Aga lähme siis minu mõtete juurde :) Hetkel vaatan telekat ja mõtlen et saelt ei tule mitte sittagi, (vabandan sõna pärast)..
Nagu juba kõik teavad siis on Paul Walker juba tükk aega surnud olnud, aga ma ei saa siiani sellest üle, sest ta oli üks parimaid näitlejaid keda ma tean, muidugi on teisi kah, aga Paul oli ikka parim. Tänu temale vaatasin ma "Kiired ja vihased" filme. Tänu temale tahan ma kuskile Ameerikasse või kuhu iganes minna kus saaks kihutada. Tänu temale tahan auto lube teha, aga lisan siia siis ühe pildi kah tast, et ikka meeles hoida milline ta välja nägi :)

Paul jääb alatiseks inimeste südamettesse :) 

Natuke lõbusamate teemade juurde siis. Teisipäeva kooli jõudes arvasin et tuleb super päev, aga kahjuks selles ma eksisin, sest klassivennad otsustasid mulle närvidele käia. Ajaloo tunnis togisid nad mind pliiatsiga ja ei lasknud kohe üldse olla... nii närvi ajas lihtsalt, aga minu õnnetuseks kallis armas õpetaja ei näe mis nad teevad, seega pidin mina klassi ette istuma, kuna võtsin suure viha käigus pliiatsi ära... tänu sellele oleme tülis kah ja mai räägi nendega enam, tehku mis tahavad. 

Olen siin siis pikka aega juba joonistanud ja otsustasin osad tööd siia ka jagada, loodan et meeldin ja ei mingeid raskeid tundedid oki :D 

loodan et meeldivad ikka, ma just kõige parem joonistaja pole, aga asi seegi :)

Sellega siis kõik jälle selleks korraks...

BYE BYE!!!

Vanemad õed...

Miks on alati nii, et kui mul on midagi huvitavat käsil või räägin sõpradega... ronivad nad alati ekraani ja peavad kõike vahtima või siis lugema. Ausalt öeldes ajas see närvi ja hea meelega tahaks nendele peksa anda... nagu tõsiselt. Üldse ei meeldi selline asi. Ma ei käi tema arvutis vahtimas kellega ta räägib või millega ta tegeleb.
Räägin siis ka rõõmsamatest asjadest, sain hiljuti tuttavaks ühe poisiga kelle nimi on Taavi. Ta on sellest lahe, sest ta on punkar ja ma olen koguaeg unistanud emost või punkarist. Koguaeg kui ma telle mõtlen oleksid nagu liblikad kõhus. Mai oska öelda kuidas see tundub või puha, aga kui meie vahel võiks midagi olla siis ma oleks üli õnnelik. Ta on ikkagi ju unistuste poiss ja teda ma nii lihtsalt käest ei laseks. Olgu meie vahel kasvõi miljon teist inimest, aga tema oleks see üks ja ainus. Ma igatsen teda juba, kuigi alles eile nägime ja mõtted on ka suunatud ainult talle.
Käisin siis täna koolis ja nagu ma juba arvasin oli see elu mõnus, sest kõik päevad võiksid olla sellised kus saab juba mingi poole päeva pealt ära. Ainuke probleem pole oleks see, et ma ei saaks sõpradega hängida. See oleks kurb või isegi paha. Teisipäeval sai koolis nalja, mingid tatikad kündisid koolist mööda ja Liisi nagu alati pidi oma lollusi tegema, tegelt ta koputas aknale ja lehvitas neile ja üks tüüpidest näitas talle rusikat mis oli elu naljakas. Siiani naeran seda. Raidil oli esmaspäeval sünna ja ma ei soovinud talle õnne ega midagi. Alles õhtul siis kui juba ammu kodus olin soovisin siis õnne.

Kõik siis seniks...
Bye Bye!!

Selle nädala kokkuvõte.

Pole ammu siia kirjutanud siis ja mõtlesin, et võiks. Eile käisin valgas ja sain uued skeidid endale :D nendega on küll libe, aga mitte nii libe kui eelmistega. Suutsin vahepeal isegi haigeks jääda ja kui aus olla siis ei taha enam pikka aega, sest mul kurk siiani valus ja hääl jamab.... eriti hommikuti. Siis pole vapsjee häält :).
Koolist ka siis midagi. Esmaspäeval läksin kooli ja panin oma saapad jalga... õhtul tulin koju ja jalad olid märjad. Teisipäeval läksin saktedega... õhtul koju tulles olid jalad sammuti märjad. Kolmapäeva hommikul õrn kripp... kõha, nohu, kurguvalu ja kõik muu. See oli ebameeldiv. Tegelt olen siiani tõbine, aga nüüd õnneks jäävad jalad kuivaks, sest sain uued skated(nagu ees pool mainitud). Need on nii nunnud... ma kannaks neid koguaeg.
Täna käisin siis tädi poja Aaroni sünnal. See oli küll igav kuid siiski huvitav, sest sain onu kallal möliseda... seda teen koguaeg kui sinna lähme ja onu kodus on :D sest see on kõige põnevam asi üldse. Muidugi ta möliseb ka vastu :D aga mind see ei huvita nalja saab ikka :D.Eriti siis kui ta hästi happusid komme toob soomest :D lasen endale ka tuua ja eriti vürtsiseid tsipse :D lähen kooli nendega :D nalja saab siis :D isver kus ma saan naerda siis..

aga pareguseks kõik,
Bye,Bye

Little Me

Olen siis jälle siin... minu suur üllatus on see, et mul terve pere on nagu peapeale pööratud, sest viimasel ajal ma tülitsen kõigiga.... Ma siiani ei suuda uskuda, et ma isegi kooli nii väga ootan, tavaliselt ma magaks kodus või üks kõik mida, aga jah ma tahan juba esmaspäeva.... saab minema siit... ja ma isegi imestan miks ma pideva stressi all olen... tulge ja proovige elada siin nädal või kuu või isegi aasta... Kui tunnete sama siis "Welcom to my World"  ja saate aru miks ma nii tunnen. Hetkel ma isegi ei viitsi siia midagi kirjutada...

Seega...
Tsaukaaa...

Vampiraadid

Loen siis raamatut mille nimi on "Vampiraadid" autor: Justin Somper.. See on ikka maru huvitav raamat, olen seda natuke lugend ja minu arust on maru huvitav. Kõige rohkem meeldib piiradi laul, mida kahe lapse isa oma lastele laulab... ( raamatus). Kirjutan selle laulu sõnad ka siia, siin need siis on:

              Jutustan loo vampiraatitest,

           loo, mis nii vana kui tõsi.

                                     Tõesti, ma laulan laulu ühest iidsest laevast

                                        ning selle vägevast ja hirmsast meeskonnast.

                                      Tõesti, ma laulan laulu ühest iidsest laevast,

            mis seailab merd sinist...

          mis painab merd sinist.

                                 Vampiraatide laeval on räbalais burjed,

                    mis pekslevad tuules kui tiivad.

              Kapteni nägu varjavat kate,

         et kahandada sinu hirmu

         tema surm kahvatu naha

ja eluteta silmad

              ja nõelteravate hammaste ees.

               Oo, kapteni nägu varjavat kate

              ja ta silmad eal valgust ei näe.

Ole hea, laps - kukupai,

nii hea kui hea saab olla.

Muidu muudan su vampiraadiks

ja saadan su merele,

Jah, ole hea, laps - kukupai.

Sest vaata! Kas näed?

Täna õhtul sadamas tume laev on ootamas sind

ja seal ruum on sinu jaoks prii!

(Seal piisavalt ruumi on prii!)

Kui piiraadid on halvad halvad

ja vampiirid veel halvemad,

siis palun, et kuni ma elan,

et kuigi vampiraatidest laulan,

eal ühti neist ma ei näeks.

Tõesti, kui piraadid on oht

ja vampiirid on surm,

pean palves meeles ka sind,

et su silmad eal vampiraate ei näeks...

... et ta su õlale ei asetaks käe.

Peale lelle laulu laulmist läksid lapsed magama ja nende isa jäi laterna ruumi( isa oli majaklavaht). See laev millest isa neile laulis... oli peale seda sadamas ja hõlus tormise mere kohal nagu oleks meri olnud rahulik ja puha... laste isa muidugi naeratas ja rüüpas oma tassist teed ja lehvitas sellele. 

Rohkem ma küll ei maini siin... lugege raamat läbi ja saage ise teada.

Isver polegi siia nii palju kirjutand... jube on lausa vaatata...

Praeguseks kõik jälle...

tsau...paka....!!!