Skillet "Lucy"

Hey Lucy, I remembered your name
I left a dozen roses on your grave today
I'm in the grass on my knees, wipe the leaves away
I just came to talk for a while, got some things I need to say

Now that it's over, I just wanna hold her
I'd give up all the world to see
That little piece of Heaven looking back at me

Now that it's over, I just wanna hold her
I've gotta live with the choices I made
And I can't live with myself today

Hey Lucy, I remembered your birthday
They said it'd bring some closure to say your name
I know I'd do it all different if I had the chance
But all I got are these roses to give
And they can't help me make amends

Now that it's over, I just wanna hold her
I'd give up all the world to see
That little piece of Heaven looking back at me

Now that it's over, I just wanna hold her
I've gotta live with the choices I made
And I can't live with myself today

Here we are, now you're in my arms
I never wanted anything so bad
Here we are for a brand new start
Living the life that we could've had

Me and Lucy walking hand in hand
Me and Lucy never wanna end
Just another moment in your eyes
I'll see you in another life in Heaven
Where we never say goodbye

Now that it's over, I just wanna hold her
I'd give up all the world to see
That little piece of Heaven looking back at me

Now that it's over, I just wanna hold her
I've gotta live with the choices I made
And I can't live with myself today

Here we are, now you're in my arms
Here we are for a brand new start
I got to live with the choices I've made
And I can't live with myself today

Me and Lucy walking hand in hand
Me and Lucy never wanna end
I've got to live with the choices I've made
And I can't live with myself today

Hey Lucy, I remember your name

Lullaby

It's been a while since I last dreamt, Barely remember what it's like to dream. Finding it hard to get to sleep, too stressed and there ain't anyone to sing a lullaby to me. Pretend shit doesen't get to me, and I suffer in silence when I'm hurting. A man's problems are his own, and it's my burden. Tossing and tuning, tryng to get to sleep, but I finde it hard to switch off, when my mind's working. I ponder on things I shouldn't ponder on, off the rails, my train of thoght's wandering.
Sick of pretending to be so happy, all the while my anxiety's away at me. my skin crawling, I look up to the sky and it falls, the walls close in and it's as if all of the good in my life disapeares. In an instand, that thing is so just so distand. So seeng the ones, who I love, the ones who love me. But I don't wanna tell em how I feel in case they judge me. It's just me, wish I could let somebody in, but I ain't ever been too trusting.
All the times, I have laid in your life, when your love gept me safe through the night. All the times, I was sure you were mine, and before time timands our goodbye. Can you sing me a last LULLABY?

OOHHHHHH...... OOHHHHH

Lühike kokkuvõte elmisest aastast.. :)

Nagu te juba teate siis ma kolisin Valgamaalt Jõgevamaale, sellisesse külla nimega Saduküla. Siin on päris huvitav ja lõbus. Iga nädalavahetus juuakse, käiakse saksas või siis Tartus klubides ja bubides. Igatahes nalja saab kõvasti.

Siis kui ma 18 sain läksime sõbrannadega Saksa puppi. Päris huvitav oli... pilte sai ka kõvasti tehtud aga kõigevagevamad tulid siiski enekad. Siiani naeran kui neid vaatan... me olime kõik ikka päris korralikult täis. Mingi tüüp üritas mulle koguaeg küljealla pugeda. Nii närvi ajas, oleksin talle peaegu kallale läinud. Mõni nädal hiljem oli Mai(sõbranna) juures pid. Nagu alati siis kõik jõid ja olid niisama lõbusad, aga samas ka lägastati päris palju. Mina pidin kell pool neli kodus olema, aga siis kui ma alla tulin selgus, et emps polnudki tööle läinud ja läksin üles tagasi. Miks ma peaks koju magama tulema kui üleval pidu käib.

  Hakkasin vahepeal emoks uuesti, aga imekombel pole siiani veel keegi sea mulle näkku hõõrund. Kutsekas koguaeg kiusati ja mõnitati mind sellega, lihtsalt nii närvi ajas. Oleksin nad kõik ära tapnud kui aind oleks suutnud, aga mu jõud ei käinud üle. Tegelt ma olen koguaeg emo olnud, sest ma lihtsalt armastan must ja valget ja mu meik on juba selline ning ma kulen sellist muusikat ka. Muidugi see jääb mul vanemale õele ette, te koguaeg mõnitab mind sellega, saagu üle sellest juba. Isver ega see maailma lõpp kohe pole kui ma emo olen. Ma ei saa aru mis temaga toimub, lihtsalt võimatu inimene.

 Isver kui igav mul ikka on, siin pole nagu mitte sittagi teha.. ULME. Tahaks minema siit, põgeneks ära teisse maailma otsa, sealt ei leiaks mind keegi ja saaksin rahus olla, oma ette. Vahest soovin, et oleksin siia ilma sündind ilma vanemateta lapseks või siis nii, et mul ema saaks kuskil liiklus õnnetuses surma. See oleks küll raske üle elamine, aga samas mul vahest on nii tüütu siin olla, kohe üldse ei viitsi. Kas tõesti peab inimene surema, et näha kes tast hoolivad! See on minu arust nii tavaline juba.

 Mul läheb emps 12dets Valgamaale, tahtsin siia jääda, aga tundub et mitte, est emps tahab et kaasa läheksin. Kurat küll ta koguaeg ütleb et võin siis jooma minna kui tal vabad päevad on. Nii kui mul tekib mõni vaba hetk siis ka kurat ei lubata, tapan ära ta varsti või siis enda, villand sellest jamast juba. Tahaks oma elu peale minna, saaks normaalselt hakkata elama ja pidudel käima. Thing's are'nt the way they did pefore. I but my drust in you. Bushd as far as i can go, more ore less, tehere is only one thing i should know. In the end it doesent even matter.

Hetkel ei oskagi midagi enam kirjutada.

Vaatasin just filmi mille nimi on „Süü on tähtedel“. See räägib ühest poisist ja tüdrukust, mõlemad kannatavad vähi küüsis. Alguses tüdruk ei taha ühte kruppi minna kus käivad kõik vähihaiged inimesed koos, sest tema arust on see mõtetu ja igav ja mida iganes veel. Ühel päeval saab ta seal kokku poisiga, kes muudab ta tulevikku. See on südand soojendav, kuidas kaks nii erinevat inimest sama saatuse küüsis on. Poiss sureb küll ennem, aga enne seda toimub nii palju huvitavat. Nad lähevad Amsterdammi mingile kirjanikule külla, aga see kirjanik on peast puhta sooda ja pidevalt purjus ning ei saa asjadest õieti aru. Samas poiss ja tüdruk said Amsterdamis aru, et on üks teise jaoks loodud ja neil on sama saatus mida ei saa keegi muuta.

  Keegi ei tea veel, et ma lõigun ennast, aga mulle meeldib valu. Selle kaudu saan kogu oma viha, põlastuse, valu ja muu säärase välja lasta. Mulle isegi meeldib üks laul mille nimi on selline: Three Days Grase „Pain“ . Hea laul on. I rather feel PAIN, then nothing at all, sellised laulusõnad siis. Mulle nii meeldivad ja mu üks lemmikumaid laule on see. Ma siiani imestan, et hakkasin end lõikuma, keegi ei tea sellest veel midagi. Tegelt Mai teab, aga ta ei pööra sellele suurt tähelepanu. Minu arust see on inimese enda teha mis ta teeb või ei tee. Mul on isegi üks tuttav kes ennast lõigub, aga võrreldes minu sõpradega siis tema sõbrad keerasid talle selja, mida teha ei tohiks. Tema poole peaks just hoidma ja teda aitama, et tal see üle läheks. See on tegelt päris jõhker mis toimub. Ma tahaks, et ta siia tuleks elama. Ta saaks uued sõbrad endale ja saaks siis debresioonist üle ning lõikumisest kah.

 Aasta 2014 on läbi ja käes on aasta 2015. loodan et see aasta tuleb super. Algas küll vägevalt, ilge joomisega. Alguses kodus olles jõin empsiga veine, hiljem aga kui Taisi juurde läksime siis tulin koju veini ja viski järele. Juua sai ikka korralikult. Hommiku mingi poole kuest sai koju magama alles ja ka siis ei lasta magada. Kõik olid ma ei tea mis iks kell juba üleval ja see on alati nii kui mina magada tahan.

Aga praeguseks korraks siis jälle kõik... ei viitsi rohkem kribada.

Tsauka siis!!!

(03.01.2015)