Pole siia siis enam ammu kirjutanud. Pole lihtsalt aega ja viitsimist olnud :)
Jaanipäeval käisin Pikassillas... jummala võimas pidu oli ikka :) Sain uusi sõpru juurde, nende seast enam kahjuks või õnneks ühega ei räägi, sest ta ütles mulle midagi väga julma. Tegelt ta just mulle seda ei ütlend, aga siiski... see oli solvav enam lihtsalt ei taha taga rääkida. Ühega räägin siiamaani, meist on isegi sõbrad saanud, vahest isegi rohkem kui sõbrad. :) Ta on lihtsalt nii nunnu ja armas ja hooliv. Ma pole siiani ühtegi teist sellist poissi kohanud. :) Koguaeg kui talle mõtlen siis kõhus oleksid nagu liblikad, me erineme nagu öö ja päev, aga armastuses pole sellel tähtsust.
Käisin taga eile peol, pidu oli tore ja puha, aga tagasi tulles suutsin jala ära nikastada. Alguses valus ei olnud, aga nüüd on küll päris valus. Kannale toetuda õieti ei saagi... nii valus on lihtsalt, aga loodan et homseks on juba parem. Rohkem ei teagi mida siia kirjutada. Sellega mu seekordne postitus ka lõppeb... :)
Ma see kord loodan, et järgmise postitusega ei lähe nii kaua aega...
Aga seniks...
Tsauka, kallikesed :*
