Selle aasta kokkuvõte(lühidalt)

Nagu te kõik juba teate siis käisin ma selle aasta alguses Tartu kutsekas ja seal ei olnud lihtne. Kevade alguses olid asjalood seal ikka päris kehvad eriti siis kui klassikaaslased hakkasid kiusama ja narrima... siis oli juba eriti raske. Lõpuks võtsin siis akateemilise puhkuse ja peale seda olin natuke aega kodus ning peale seda läksin vana-vanaema juurde kus olin umbes 2 nädalat ja siis läksin tädi juurde kus hakkas alles nalja saama. Sain uusi sõpru juurde, ujumas sai käidud, tädi ja tema lastega sai aega veetetud, Pärnus käisime ära ja siis veel kuskil ujumas... :) Peale selle oli veel üks tore üllatus kah.... sain endale tigika kuna läksin empsiga tülli ja siiani on selline oht, et iga hetk on uus tüli tulemas. See on küll hirmutav ja puha, aga selline see elu juba on.
Mind ajab närvi see kui inimesed peavad teiste kallal pidevalt mölisema... Ma tean ühtesid inimesi kes pidevalt mõnitasid ja kiusasud mind (nad on siit samast pärapõrgust pärint) ja lõpuks mul sai villand ja ma ütlesin neile: " Mul pole aega inimesi vihata, kes vihkavad mind, ma olen õnnelik inimestega kes hoolivad minust. " Tegelikult selliseid inimesi on igal pool ja kui aus olla siis ma lihtsalt ei tee sellistest enam välja ning elan elu nii nagu mina tahan ja meeldib.


Ongi kõik siis....
Näeme järgmisel aastal.

Midagi koolist...

Praeguseks ajaks on peaaegu pool kooli aastast läbi juba.. ja ausalt öeleds pole selle ajaga suht midagi muutunud. Sama jama ikka edasi... elus eest õppida ja rohkelt kodudöid. See on igas koolis nii, kui välja jätta põhikool, kus sai suht lebolt ära ajada. Nüüd see kõik on muutunud, tegelt juba Tartus oli nii, seal pidi isegi veel hullemini õppima. Õnneks läksin kaugõppesse üle ja ausalt öeldes on seal isegi lihtsam kui siin, pole nii palju õppimis, aga nalja saab ka. Eriti siis kui meje punt koolis on. Mina, Kätlin, Liisi, Rait ja Mihkel, me oleme lauhtamatud... koguaeg istume koridoris diivani peal ja räägime lollusi ja mina muidugi naeran kõht kõveras... see lihtsalt nii naljakas... no nii kaua kuni nad roppusi ei räägi. Siis läheb asi kahtlaseks... no minu jaoks vähemalt.
Mul on vaja esmaspäevaks teha poverpoint ja kodu kirjand... esitlus on küll valmis, aga pole õrna aimugi mis ma kirjandi teemask võtan ja mis sinna üldse kirjutan...  nii segane värk ikka selle kooliga. Peab olema selline asi nagu kool? Parem oleks kui seda ei oleks... saaks tööle minna ja oma elu peale elama... hetkel elan veel vanematega... ja see räigelt vastik... samas on see tore seni kaua kuni keegi pinda ei käi... muidu asi sittakanti jube...


aga siis kõik, sellesk korraks

Tsauuu...!!!